Ma pole juba tükk aega kirjutanud.
Te isegi ei tea, mis sai mu Novembrijooksust. Kohe viin teid asjaga kurssi.
Häbi mulle. Suur häbi mulle. Ma kahetsen, et ei
läinud Novembrijooksule. Selg oleks ära lubanud joosta, arst ei oleks ära lubanud joosta. Kui keegi oleks minuga kaasa tulnud, kes oleks hoidnud mu suusapükse ja jopet siis oleksin sada protsenti läinud jooksma. Mõtlesin kodus veel pikalt, isegi mõtlesin viimasel minutil, et kui ma sõitma hakkaks siis napilt veel jõuaks. Õde helistas mulle ja ütles, et miks ma talle ei helistanud - ta ju oleks ometi kaasa tulnud. Võibolla millegi jaoks oligi see hea, et ei osalenud aga ise ma südamest kahetsen. See pidi olema mu hooaja viimane jooksuvõistlus (veel oleks jäänud virtuaaljooksud).
Paar päeva tagasi käisime pojaga
AQUA Spa-s. No on väärt koht. Ma võingi kiitma jääda. Kõik on täpselt nii nagu ma ühelt spaalt ootan: veekeskus ühes, saunakeskus teises, riietusruumid koos. Ideaalne ja kindlalt külastan veel ja veel. Pojale meeldis ka väga.
Veel jõudsin Põhjakeskust külastada ja esimest korda ostsin midagi
Ökopoest.
Mõlemad tooted on nii nii head. Viivad keele alla. Ja loomulikult ma ostsin maapähklivõid esimest korda. Ütleme nii, et enda (minu) tehtud maapähklivõi polnud pooltki nii maitsev kui see, mis poest ostsin. Igatahes nüüd hakkangi just seda poest ostma ja just Ökopoest.
Kas te teate, mis päev on täna? Täna on taas
II Virtuaaljooks. On täna ja on ka homme. Jõuad veel osaleda. Mina osalen, alati!
Infot!
Jooksmas käin ikka aga nüüd on vaid see vahe, et igal päeval ei jõua joosta. Kui olen 11h tööl siis õhtul pimedaga väga joosta ei kannata. Pimeduses pole ka asi, eks väsimuses ka.
Olen juba varem oma sõbrannast Marist kirjutanud. Ta on ikka eht kullatükk. Pani 5-liikmelise võistkonna kokku ja me osaleme liikumisaasta lõpuspurdis. Peale tööpäeva ikka lähen lapsega välja kõndima ja kelgutama. Väikene kohustus liikuda on olemas.
Ühel päeval töölt koju jõudes ootas mind see
Elu on ilus - kõik on ilus!
HOOLI
