Kolm päeva vabadust.

Kuna elukaaslane läks kolmeks päevaks Soome rallile siis pidin need kolm päeva ise kuidagi ära sisustama.

Reedel sai mu kõige kallim 8.aastaseks. Elukaaslasel oli hommikul enne viit äratus ja minul uni ka naksti kadunud. Sain juba varakult oma kõige tähtsamad toimetused ära teha: joosta ja aeroobikat.

Peale seda läksin sünnipäeva lainele. Kuna Viljandisse oli asja siis leppisime õdedega kokku, et saame koju sõites kõik Mudistes kokku ja puhume pojale õhupallid täis.

Kell 12:00 võttis Arko Marten vastu külalisi ja pidu võis alata.

Laupäeval mõtlesime, mida peale hakata selle ilusa ilmaga. Oli 2 varianti: kas minna kuhugile päevitama või lähme matkarajale.

Võtsimegi suuna uuesti Hüpassaare matkarajale. Kuna mu poeg polnud seal varem käinud siis oligi 2=1 - ajaveetmise võimalus + liikumine.

Ma ei väsi kordamast kui ilus seal on.

Muidugi me noppisime need mustikad ära, küll olid hääd.

Teele kaasa. Maasikad mulle ja herned Arko Martenile.

Ja õhtul olime maal, isa pidas sünnipäeva.

Tänane ilm on väga kole. Üllatav kuidas saab ilm nii meeleolu kui ka energiat mõjutada.

Muidugi sain oma hommikuse jooksu, aeroobika ja õhtuse rattaga tiiru tehtud.

Rattaga sõites olin nagu porikäkk aga hea oli.

Varsti hakkan tegema juusturulle ja kaneelirulle, sest öösel saabub koju mu härra.

Järgmises postituses räägin, milliseid aeroobika harjutusi teen. Panen lingid vaatamiseks ja katsetamiseks ka teile.

SPORDILE NÄPU ANNAD JA ÜSNA PEA LÄHEB KOGU KÄSI!

Hüpassaare matkarada, pildiseeria ja muud

Ühel ilusal pühapäevasel päeval elukaaslasega ringi sõites viis meid tee Hüpassaare matkarajale. Seda kõike, mis seal on, peab oma silmaga nägema.

Tegin võimalikult palju pilte aga kuna mul ka Endomondo oli järel siis aku hakkas tühjaks saama ja kahjuks rohkem pilte ei saanud teha.

Kui vähegi võimalik siis mine käi ka Sina seal läbi.

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/soomaa-rahvuspark/1281

Jaanipäeva pidasime laupäeval ära ja õige jaanipäev oli väga vaikne. Pildile mahtusid vaid tüdrukud :D

Ma pole nüüd endast kirjutanud. Parandan koheselt selle vea ära.
Minu hommikujooksud pole lõppenud ja otsa saanud - ikka, nii kui silmad avan, jooksen oma jooksu ära. Mul pole kindlat distantsi, jooksen oma enesetunde järgi.
See kuu on spordis väga kesine. Nii vihmased ilmad muudavad ka meeleolu tohutult. Loodame, et pole kaugel need ilusad suvised ilmad.
Kaal püsib paigal. Polegi millegi üle nuriseda.
Reedel saab mu suur poeg 8 aastaseks!

 See pole lihtsalt käkk, see on ehtne maapähklivõi.
Köögikombain huugas väga kaua (vaesed naabrid).
Alguses polnud midagi nii erilist. Igapäevaselt süües maitseb aina rohkem (äkki peabki külmikus seisma?!).

Poole kilone maapähklikott maksab poes 1.90 eurot ja sellest sai terve potsiku täis (mis pildil).
Poes maksab u sama pea 10 eurot.

Vennaraas tõi laevalt mulle nänni.

Ja minu hommikusöök. Ei, see pole nii kesine. Juurde banaan ja suur tass võiga kohvi.

Minu uus lemmik magustoit:
kreeka jogurt,
maasikaid,
1 banaan,
kaneel






MAI KOKKUVÕTE

Pole kadunud

Tere lugejad.

Mul on ikka meeles, et vaja kirjutada aga ei saa sinna õigele nupule e. ei ole seda õiget soont üles leidnud.

Ülihea uudis on see, et hakkama sain! Tehtud 100 päeva hommikujooksu. Eile hommikul jooksin selle viimase päeva ka ära ja kokku tuli 100 päevaga kilomeetreid lausa 553,66.
Eile mõtlesin ja ütlesin mõttes endale ka seda, et vaatame hommikul. Kui panen tossud jalga ja riided selga siis see tähendab, et lähen jooksma. Ärkasin üles ja olin pettunud, et kell oli palju (palju ses suhtes, et tavaliselt jooksen 07-08 aeg aga kell oli 09:30). Kripeldama jäi juba hommikul, et jooksma ei läinud. Mida tunnid edasi, seda aru sain, et minuga pole kõik korras. Pea tuikas, tuju oli 0 ja väsimus oli peal. Teadsin, mis puudu. Ja õhtul nüüd saingi tehtud oma jooksu - peavalu kadunud, kõht täis söödud ja tuju hea (hämmastav eks, kuidas saab mingi jooks muuta Su päeva!).
Homme ärkan ja lähen jooksma.

Teine asi, millele mõtlen pidevalt, on see, et 15ndal juunil on Noarootsis kepikõnnimaraton 42km ja ma tahaks minna aga siin on palju agasid (või ma tahan leida lihtsalt põhjuseid?):
1. liiga vara pean ärkama,
2. väga pikk maa sinna,
3. kas saan hakkama.
Pean veel istuma ja mõtlema.


Mu poeg, Arko Marten, sai teisipäeval tunnistuse kätte ja kolmapäeval läksime loomaaeda.

Eile käisime Piirojal rallikrossi vaatamas ja muidugi R.Veskil kaasa elamas.

Mina kohe väikese tüdruku taga.

Seekord läks kahjuks nii. Eelmisel korral sai R.Veski  I koha.











https://www.facebook.com/media/set/?set=a.724831150909695.1073741837.155100777882738&type=1  - pildid võetud.



Kui ilm vähegi lubab siis tuleval nädalal lähme pojaga randa.