Jah, teen ära.

Pikalt kaalusin, et kas ikka registreerin end ära Novembrijooksule. Ma ju kardan külma. Mida üldse selga ja jalga panna? Äkki on lumi maas ja väljas libe? Tuhat küsimust käis peas läbi, küsimused ilma vastusteta.
OK, ma teen ära ka selle 22.novembril Tartus Novembrijooksu!


Kui aega rohkem siis kirjutan Tervise Paradiisist - me ju käisime pojaga koolivaheajal.
Kirjutan ka muljeid Ülemiste keskusest. Saate aru?ma ei saanud sealt mitte midagi peale söögi ja Sportsdirect pood ajas pea valutama oma miljonükssadatuhat asjaga.
Kõikest sellest juba varsti pikemalt.

Väljakutse

Mul on üks eriti armas ja hea sõbranna Marii. Olete varemgi temast minu blogis lugenud. Olen kirjutanud kuidas me proovisime katsetada, kas saame 5 päeva elada ilma magusata.

Marii kirjutas mulle pühapäeval, et Viigi proovime uuesti. Teeme seekord 20 päeva ilma shoksi, kookide ja küpsisteta, ilma kommita ja rämpsuta üldse. Marii teab, et temaga koos võin ma kasvõi maailma lõppu minna, sest ta on mulle ikka üks ütlemata kallis inimene.

Kohe saab läbi viies päev ja tunne on ülihea. Pole mingit kiusatus haarata töölt üks shoks või miskit muud. Ka selle ajaga on kadunud pool kilo. Elame-näeme, sest veel 15 päeva ees.


Tegin ülihead suitsulõhe rulle:

Vaja läheb:
200 g külmsuitsulõhe fileelõike
jääsalatit
200 g toorjuustu suitsulõhe ja tilliga
1-2 kurki
värskelt jahvatud pipart

Lõika kurgist piklikud pulgad. Määri suitsulõhe fileele korralik kogus toorjuustu, tõsta peale lõhetüki suuruseks lõigatud jääsalati tükk ning kurgilõik. Keera lõhe ümber kurgilõigu rulli ning kinnita toidutikuga. Jahvata peale pisut musta pipart.

Ülihead, soovitan kõigil ära proovida. Pealegi väga lihtne teha. (Mina olin natuke lohakas, sest tegin vaid endale rulle)

Teisipäeval käisin Viljandis täitsa üksinda lõunatamas ehk lõunasöök ühele. Sama maitsev kui pildil näha.

Leidsin telefonist ühe pildi. Poeg tegi peale Paide-Türi Rahvajooksu

Kuna mul täna vaba päev siis käisin hommikul kaheksast jooksmas (no oli külm). Siis võtsin suuna taas Viljandisse, et ripsmed keemiliselt koolutada + värvida ja solaariumisse minna - on küll nüüd poole parem olla.

Pojal hakkas vaheaeg. Tunnistusest ka räägin? OK, räägin :D

Poisil vaid üks kolm ja te ei taha uskuda, milles - muidugi kunstis. Teised hinded neljad ja viied - jah, ma olen väga rahul.

Ning esmaspäeval lähme Pärnusse Tervise Paradiisi vaheaega nautima.

Nüüdseks aitab. Poiss räägib, et kõht valutab ja hakkab oksele. Tundub, et kõhuviirus on meie peret tabanud.

Hoidke ennast!

Eelviimane võistlus

Minu eelviimane jooksuvõistlus oli Viljandi Linnajooks.
Oleks pidanud samal päeval blogima, sest siis oleks kõik värsked emotsioonid kirja pandud ilma, et oleks midagi ära unustanud.

Pühapäeva hommikul polnud mul mingit närvi kuniks õde saatis smssi, et ei jõua kella 09:30ks minu juurde. Peas käis kohe miljon mõtet. Muidugi olin ma närvis, vihane ja peaaegu loobunud jooksmisest kuniks helistasin elukaaslasele ja tema ütles, et võib ise mind sõidutada (minu auto oli remondis).
Pidin varem liikuma hakkama, sest mul oli vaja Rademarist uued jooksupüksid osta ja stardimaterjal välja võtta enne kui väga trügimiseks läheb.
Rademaris ostsin endale väga ägedad Craft pikad jooksupüksid, ikkagi Sügis-talv 2014 mudelist. Muidugi otsisin ma ka sealt nokamütsi või peapaela, asjata.

Kui stardimaterjal käes siis liikusin siia ja sinna, tagasi siia ja sinna (et külm ei hakkaks).
Stardini oli jäänud u 2 min. Tol hetkel kahetsesin, et miks ma telefoni kaasa ei võtnud, et aimu saada kellaajast. Ma olin täitsa omas mullis. Isegi jalg polnud valmis ja käiski pauk.
Esimene kilomeeter oli langus. Jooksin teiste sabas, et mitte väga maha jääda. Sisendasin endale, et pole vaja kiirelt joosta - vaja lõpuni jõuda.
Kilomeetrid venisid, tundus nii pikk kilomeeter, teine kilomeeter...
Ja siis ma tundsin, et enam ei jõua. Jooksin vaid selle mõttega, et ma kohe hakkan esimest korda elus katkestama jooksu. Nii raske oli. Isegi mu selg ei andnud üldse tunda(reedel tegin tööl vale liigutuse ja voilaa, selg nii valus).
Jooksin ja mõtlesin, et millal ma langen...
Umbes viiendal kilomeetril tuli mu kõrvale nagu kaitseingel. Ei, see pole muinasjutt. Tegelt oli selleks "kaitseingliks" üks väga tore naine. Ja me jooksimegi koos, lobisesime ja jooksime. Meil oli sama tempo ja see tegi jooksmise lihtsamaks. See tore naine oli nädal varem jooksnud Tartus poolmaratoni.
Naise jaoks oli tõusud raskemad ja mitu korda ütles mulle, et ma edasi jookseks ja ei jääks teda ootama. Ma polnud nõus ja jooksimegi koos.
Lõpu viimane kilomeeter või viimased 500 meetrit oli piin. Te ei kujuta ette. See oli tõus ja tõus pikalt. Ei suutnud me mõlemad ja kõndisime selle tõusu ning siis jooksime finishisse koos. 
Lõpus me kallistasime ja lubasime, et Novembrijooksul Tartus näeme.

Sellest hullust tõusust saate aimu siit

Igatahes üks kõige raskemaid jookse oli see kuniks saabus jooksukaaslane.

10,5km; 252 üldkokkuvõttes, naistest 54, oma vanuseklassis 17.
Viimane jooksuvõistlus juba järgmise kuu lõpus. Ütlen ausalt - jah, ma ootan seda jooksu.


Homme on jalgpalli trenn. Jooksmas jõuan ka ikka käia ja tööd jõuan samuti teha.

Pojal hakkab puhkus. Lubasin, et viin ta Tervise Paradiisi. Kes rohkem tahab sinna minna, kas tema või mina :D?

Viies JOOKSUvõistlus

Homme on minu viies jooksuvõistlus.
Eile suutsin tööl oma selja ära tõmmata. Oh milline valu, oh milline valu eile õhtul oli, ööst ärme räägigi. Ei oska öelda, et kas pipraplaaster aitas aga homme peaksin suutma joosta.
Tuhat mõtet on peast läbi käinud. Need mõtted hakkab vaid ühe sõnaga "äkki". Äkki peaks kepikõndi hoopis tegema? Äkki peaks üldse vahele selle jooksu jätma? Äkki ja äkki.

Ma olen homme rajal ja ei mingeid "äkki". Kui kaua jooksen 10 km? Ei tea. Tähtis on see, et ikka terve tee joosta jõuaksin.

Hommikul võtan juba suuna Viljandi. Vaja Rademarist osta pikad jooksupüksid ja üht-teist veel.

12.oktoober kell 12:00 Viljandi linnajooks 10 km.

Paide-Türi Rahvajooks

Rahvajooks

Hommik algas singi, muna ja kohviga.
Täna oli Paide - Türi Rahvajooks.
Mitte mingeid emotsioone mul jooksu suhtes polnud. Polnud kodus juba pabinas. Ainuke mure oli see, et kuidas ma Türilt Kirnasse saan (alguspunkt ja lõpp-punkt polnud samas kohas). Tegin kodus eeltöö ära, kirjutasin bussiajad üles. Türi linnastaadionil võtab buss inimesi peale aga kus täpsemalt? Esiteks ei leidnud ma seda Türi linnastaadionit üles. Panin navi tööle ja lisasin sinna tänav "Staadion" - põrusin täielikult. Siis googeldasin, et kus tänaval linnastaadion asub. Lõpuks seiklemine sai otsa ja jõudsin õigesse kohta (a punktist b, enne seda käisin läbi c, d, e, f... punktid).
Parklas küsisin kohe, et kust ma siit bussile saan, jäin vastuseta. Telkides küsisin ühe ja teise käest, asjata! Siis jälgisin pinksalt, et kuhu inimesed kogunevad ja see oli mu õige tegu, kogunesid nn "bussijaama".
Esimesest bussist jäin maha, sest minu 8.aastane poeg hakkas nutma. Teisest bussist jäin taas maha, sest poiss nuttis edasi. Õnneks sain kolmandasse bussi. Leppisime pojaga kokku, et tema on staadionil batuudil, ostab süüa ja midagi sooja juua.

Pean ära mainima, et väljas oli lausa kuradima külm. Umbes 45.minutit jäi stardini. Külm, külm, külm. Lõpuks otsustasime Marise ja ta õega stardikoridori minna, rahvamassis ikka peaks soojem olema. Natuke oligi.
Kõlas stardipauk ja panin ka seekord Endomondo tööle - asjata, sest peale kolmandat kilomeetrit otsustas endomondo minuga tänase töösuhte lõpetada.
Alguse tõus oli nii pikk. Paljud jooksid end selle tõusuga kinni. Mina läksin vaikselt, sest peale seda tõusu oli vaja edasi joosta.
6,5 kilomeetrit tundus täna nii pikk maa. Ei saa öelda, et jooks läks väga kergelt. Korra hakkasin mõtlema järgmise pühapäeva Viljandi linnajooksu peale, see ju lausa 10 kilomeetrit - peab hakkama saama.

Medal käes ja õnnelik

Aeg 33:58, koht 188, naistest 40, oma vanuseklassis 13-s.

Enne starti külmavaresed (vähemalt mina)

Nagunii tekkis nii mõnelgi küsimus, et kuidas siis poeg hakkama sai ja mida tegi? Ta oli nii õnnelik, et pidi maksma batuudil olemise eest 3 eurot ja sai seal nii kaua olla kui tahtis.

Lasi angry birdsi käele maalida, oli kaubelnud kolmelt eurolt kahele :D. Pani Selveri puzzle kokku ja sai selle eest värvilised pliiatsid ja värviraamatu. Muidugi taskuraha oli ka sirgu löönud.

Järgmine ja viimane oktoobris on Viljandi Linnajooks 12.oktoobril.

Novembris peaks olema mu viimane jooksuvõistlus.

Ei iial

Kui palju oled Sina öelnud, et ei iial tegele selle või tolle asjaga? Palju oled hiljem oma sõnu söönud?

Minu ei iial hakkas teisme east. Iial ma ei hakka jooksma, sest ma ei jõua joosta. Ma isegi ei proovinud joosta. Kehalise tunnid olid erandid, sest siis pidi.
Ja mis on muutunud? Tänu 100 päeva hommikujooksule hakkasin jooksmist armastama. Umbes paar kuud tagasi sain teada, et ma naudin jooksmist. Varem jooksin, et trenni teha. Nüüd jooksen, sest mulle meeldib ja samuti jooksmine maandab pingeid.
Ja kas ma oleks kunagi mõelnudki, et hakkan veel võistlustel käima? EI.
Ei iial, eks? :D

Mis jalgpallis head on? Jooksed staadionil nagu segane, et palli väravasse lüüa? Mulle ei meeldinud jalgpall ja ei iial mängi seda. Selline suhtumine oli mul.
Mis muutunud on? Kolmapäev oli mu esimene jalgpalli trenn. Saate te aru? Kõos avati trenn - jalgpall naistele. Kindlalt üritan igal kolmapäeval trennis kohal olla ja aktiivselt kaasa teha, sest see on ju nii põnev.
Taaskord ei iial :D

Söön oma sõnu ja enam ei kuule minu suust "ei iial".


Pühapäeval Paide-Türi Rahvajooks 6,4km.
Järgmisel pühapäeval Viljandi Linnajooks 10km.

Ja nüüd kõik tegudele.