Minu ei iial hakkas teisme east. Iial ma ei hakka jooksma, sest ma ei jõua joosta. Ma isegi ei proovinud joosta. Kehalise tunnid olid erandid, sest siis pidi.
Ja mis on muutunud? Tänu 100 päeva hommikujooksule hakkasin jooksmist armastama. Umbes paar kuud tagasi sain teada, et ma naudin jooksmist. Varem jooksin, et trenni teha. Nüüd jooksen, sest mulle meeldib ja samuti jooksmine maandab pingeid.
Ja kas ma oleks kunagi mõelnudki, et hakkan veel võistlustel käima? EI.
Ei iial, eks? :D
Mis jalgpallis head on? Jooksed staadionil nagu segane, et palli väravasse lüüa? Mulle ei meeldinud jalgpall ja ei iial mängi seda. Selline suhtumine oli mul.
Mis muutunud on? Kolmapäev oli mu esimene jalgpalli trenn. Saate te aru? Kõos avati trenn - jalgpall naistele. Kindlalt üritan igal kolmapäeval trennis kohal olla ja aktiivselt kaasa teha, sest see on ju nii põnev.
Taaskord ei iial :D
Söön oma sõnu ja enam ei kuule minu suust "ei iial".
Pühapäeval Paide-Türi Rahvajooks 6,4km.
Järgmisel pühapäeval Viljandi Linnajooks 10km.
Ja nüüd kõik tegudele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar