Kuidas läks?

Ongi läbi see jooks. Juhuu, juba kolmas võistlus TEHTUD!

Hommiku jooksin wc vahet, aru ma ei saa, mis toimub alati enne võistlusi. Hommikul hakkab pihta: käin wc-s ära ja max. 10 minutit läheb mööda ja uuesti wc-sse. Vist ärevus oli nii suur.

Teel Tallinna korrutasin elukaaslasele "ma kardan". Ütlesin ka, et kui tulen 2000 sekka siis on jooks vägagi korda läinud. Muidugi tema lisas, et kui esi kolmikusse ei tule siis pole mõtet sõita Tallinna :D

Vabaduse platsil otsisin telgi üles, kust võtta stardimaterjal. Muidugi registreerisin end ära ka Paide-Türi rahvajooksule. Jäin mõtlema, et kas joosta 13,6km. Õnneks tegin targa otsuse ja registreerisin end Kirna-Türi jooksule 6,5km. Miks targa otsuse? Sellest saate lugeda lõpus.

Vaatasime kuidas 42,2 km jooksjad hakkasid finishisse jõudma, muidugi jõudsid ka paljud 21,1 km jooksjad.
Ja siis ma kadusingi. Läksin ja otsisin oma koridori ülesse. Kuna minu number oli 4702 siis pidin minema ka alates 4000 koridori. Soojendusvõimlemises olin alguses tagasihoidlik, alguses :D. Ja siis hakkasin harjutusi kaasa tegema mitte enam nii tagasihoidlikult. Sooja oli vaja saada ja seda ma ka sain.
Soojendus tehtud siis jäi veel mõned minutid aega. Ja teate, mida ma mõtlesin? Et ei jooksekski vaid läheks elukaaslase juurde tagasi - täitsa kreisi. Õnneks jäi mõtlemine vaid mõtlemiseks.

10 kilomeetrit jooksid 5753 inimest. Müstiline eks?!
Ja stardipauk kõlas, Edgar püssiga isiklikult.

Esimese kilomeetri üritasin joosta. Miks üritasin? Rahvamass oli nii suur, et üritamisest ei tulnud midagi välja. Pidin kõndima, ruumi polnud. Ja siis ometi sain jooksma hakata. Ütlen veelkord, et rahvamass oli meeletu. Jooksin teel, hüppasin kõnnirajale, tagasi teele, tagasi hüpe kõnnirajale - mööda teistest saada oli katsumus omaette, pead läbi murdma teistest.
Umbes viiendal kilomeetril möödusin kahest noormehest. Üks noormees ütles mulle, et ma hoiaks selg sirge. Ja nii ma siis järgisingi ta sõnu. Põhirõhk oli nagu ikka hingamisel ja siis lisandus sirge selg. Ja oligi kuidagi hoopis teine tunne joosta, kergem.
Kilomeeter, enne finishit, sai minust gepard. Ma ei tea kust ma selle jõu kokku võtsin. Ma jooksin väga suurte sammudega ja väga kiiresti. Enne finishit nägin veel raja ääres elukaaslast ja temalt sain ka nagu särtsu ja sammud läksid veel pikemaks ja kiiremaks.
Finishisse ma jõudsingi. Mul oli nutumaik suus. See jooks oli nii raske, rasked 10 kilomeetrit. Koguaeg ma kahetsen, et oma telefoni ei saa kuhugi ära sättida nii, et ta jooksmist ei segaks, et saaks endomondo käima jooksu ajal panna, sest hea oleks vaadata, kas ma tõesti olin gepard või kujutasin seda endale vaid ette :D


Kokkuvõttes 1711, naiste arvestuses 374, oma vanuseklassis 216.

Kahjuks endast pilte pole ma veel leidnud aga otsin.

Miks ma ei võta osa 13,6 km jooksust? Sest seekord oli see 10 km ka üliraske. Õnneks.
Paide - Türi Rahvajooksul 5.oktoobril näeme /mina Kirna - Türi jooksul.

https://www.youtube.com/watch?v=rgsh_59hdho&list=UU75CocJRAII9uVVT7xPfYfg